| Austraalia valitsus on eraldanud vastava tehnoloogia väljatöötamiseks 50 miljonit Austraalia dollarit (ca 461 500 000 krooni). |
Austraalia on samas maailma suurim söeeksportija, mille abil toodetakse sealmail 77% vajaminevast energiast. Söesõltuvus elektritootmises teeb Austraaliast maailma suurima saastaja ühe inimese kohta ja toodab näo kohta saasta viis korda rohkem kui näiteks Hiina, vahendab Reuters.
„Geotermilisel energial, mida teatakse ka nime all „kuumad kivid“, on Austraalia jaoks tohutu potensiaal, seda nii lahendusena globaalse kliimasoojenemisele kui ka rahvuslikule energiajulgeolekule,“ sõnas Austraalia Ressursside minister Martin Ferguson.
Geotermilise elektri tootmiseks pumbatakse vesi maa alla, kus see üles kuumeneb ja seejärel toodetakse sellest elektrit.
Geoscience Australia on kaardistanud mandri geotermilise energia, kasutades selleks aastakümnete jooksul energia- ja kaevandusfirmade poolt kohati kuni viie kilomeetri sügavusele ulatuvatel puurimistel tehtud mõõtmisi. Kaardi loomiseks kasutati 5722 puuraugu andmeid.
„Üks protsent varudest tagab 26 000 aastat energiat,“ sõnas Geoscience esindaja Anthony Budd. Tema sõnul peavad kivid olema vähemalt 150°C kuumused, mis juhtub ühe kuni viie kilomeetri sügavuse, viidates veel, et mida sügavamale puurida, seda kõrgemad on temperatuurid.
Austraalia Geotermilise Energia Assotsiatsioon teatas käesoleva nädala ennustuses, et suudab aastaks 2020 toota 2200 megavatti elektrit, mis on 40% Austraalia poolt 2020. aastaks seatud taastuvenergia eesmärkidest.
Assotsiatsiooni sõnul tuleb sellise elektrikoguse tootmiseks investeerida ligikaudu 12 miljardit A$, lisades sinna juurde, et elektritootmise maksumus väheneb äriprojektide käivitumisel märgatavalt.
Arvutuste kohaselt maksab pisikeses 10 kuni 50 MW võimsusega pilootelektrijaamas üks megavatt 120A$, mis väheneb 80A$-ni 300MW ja suurema jaama puhul.
Väidetavalt on geotermiline energia odavaim võimalikest taastuvates energiaaliikatest. |
